Saturday, January 23, 2016

Avastusretk kayakiga Ko Lon-le

Soe meri on, üle mere paistev ahvatlev troopiline saar on, kayak- annab ka sebida, tahtmist on, miks mitte?
Võõral maal ma ei püsi väga kaua paigal, vaja on avastada ägedaid kohti, mida ekstreemsem seda parem! Rawais mere ääres olles imetlesin ahvatlusega üle mere paistvat saart, kust paistis erinevate nurkade alt ka mitu ilusa valge liivarannaga üksikut randa. Ma ei tea mis värk sellega on aga alati on reisil olles sisimas soov mingi saar või mägi vallutada. Esmalt tuli mõte, et kuna nagunii on vaja ujumistrenni teha, siis äkki läheks sinna ujudes? Võõras meri ja tihe laevaliiklus, vist ikka ei riski, saatepaadiga võiks proovida, aga pole seda võtta ja kui isegi paat oleks, siis juhti oleks ikka raske leida. Pisut guugeldamist ja leidsin ühe parema võimaluse- nimelt ühe hotelli külalistele on kasutada täiesti tasuta kayak. Ainult üks väike takistus- me ei ela selles hotellis. Tean, et kohalike jaoks on ühed valged turistid kõik ja astusin sirge seljaga hotellikompleksi sisse ja sõbraliku naeratusega andsin hotelli personalile teada, et ma sooviks nüüd kayakiga sõitma minna. Enne oli mul taustauuring loomulikult tehtud, et mis saar endast kujutab, pikk maa sinna on, tuule tugevus ja suund ja hoovused. Lisaks muidugi on väga oluline teada millal on merel tõus ja mõõn, sest veetase kõigub +-2m, mis tähendab et kaks korda päevas kaob vesi rannast pea poole kilomeetri kaugusele. Seekord oli vaja startida hommikul kell 7 ja aega tiiru tegemiseks 5-6h. Kayaki kätte saamiseks pidin kasutama hädavale, et elan nende kompleksis ja luuletasin ka oma virtuaalse toa numbri neile :)

Varustus (vesi, pikkade käistega särk, fotokas ja puuviljaeine) paati ja suund Ko Lon poole. Kanuutanud olen ma küll, aga kayakis istusin esimest korda. Võõras keskkonnas, võõras meres, tundmatu saar, kõlab hästi! Saarele on mandrilt 2,5km, mis tähendas, et ees ootas vähemalt poole tunnine aerudega väntamine, veerand sellest maast on veesügavus puusani, ülejäänud osa sinine sügavik, kus on päris tihe kiirkaatrite liiklus. Idakaarte tuul lubas tõusta puhanguti päeva peale kuni 10m/s, mis tähendas, et minnes on tuul pigem vasakult vastu. Startides päikesetõusul oli tuul õnneks esimesel tunnil mõõdukas ja parem õlg ja käsi sai minnes hea koormuse, saare varju jõudes oli juba chillim edasi kulgeda.
Esialgne plaan oli minna ka saare sisse ning vallutada kõrgeim tipp, Kuskilt lugesin, et saarel peaks olema paar rada, mis kulgevad läbi saare. Kuid üsna pea sai selgeks, et kui soovin tagasi jõuda enne, kui merelt vesi kaob, siis saarele kolama pole aega minna, tahtsin ju üksikutes paradiisirandades jala maha panna ja eluolu nautida.
Maabusin kohas, mida võiks kutsuda vaesemehe Soomaaks, nimelt meres kasvasid puud. Olen plaaninud aastaid minna Soomaale suure vee ajal metsa kanuutama, nüüd sain üllatuseks Ko Lon-l mangroovipuude vahel selle nalja ära teha!


Puudevahel tuli kalastusretkelt ka kohalik kalur juba "longtail" kalapaadiga merelt. Kohe puude varjus asus üks saare asustatud punktidest- väike külake, kus pidi isegi kool olema. Kalameestele on puudest kasu ka, saad paadi puu külge siduda! Samas väikse küla rannas märkasin ka linnuvõrku, kuhu olid kinni jäänud paar lindu ja mitmeid nahkhiiri- huvitav kas nad tõesti söövad neid või on sellel võrgul mingi muu otstarve?

Põhjarannikut mööda edasi liikudes tuli vastu ilusti hooldatud puhkekompleks, mille igal ranna bungalowl oli rannaliival puude vahele seotud võrkkiik, salaja viskasin ka korra ühe kiige peale puhkeasendisse. Astusin läbi ka kohvikust, kus oleks saanud hea tahtmise juures isegi hommikusööki, minul selleks aega ei olnud. Edasi liikudes hakkas paistma paadisild, randusin ka seal korraks ja piilusin ka mõned meetrid saarele sisse, peale kai ääres seisvate rollerite ei näinud kedagi/midagi. Ju siis kalamehed liiklevad saarel külast kaile ja tagasi motoriseeritult, vaatamata sellele, et liikuda on vaja maksimaalselt 500m, nii on siin lihtsalt kombeks.
Eesmärk oli jõuda vastutuules saare idaneemele kolme tunniga, arvestuse järgi püsin siis ajagraafikus, sest tagasitee allatuult peaks olema kiirem.
Imetlemiseks ja pildistamiseks jagus vaatamisväärsusi iga nurga taha, pidin ennast tugevalt tagasi hoidma, et mitte iga nurga peal seisma jääda. Reaalsus on see, et sinna saarele tuleks minna mitmeks päevaks- jõuaks saarega lähemalt sõbraks saada ja nautida turistivaba keskkonda nn kogu raha eest, mis sest, et see trip minu jaoks maksis 0 raha.


 


 Kui eemalt tundus, et järjekordne paradiisirand on täiesti tühi ja mahajäetud, siis lähemalt uurides oli näha siiski pea igal pool inimtegevuse jälgi, puude varjus oli mõni hurtsik ja siin seal oli näha ka inimeste varahommikusi toimetamisi.





Kuna aeg surus peale, siis otsustasin, et kiire pikniku teen saare idas asuval ilusal liivarannaga neemel, seda siis google maps aerofoto järgi. Sinna jõudes oli tuul juba täitsa asjalik ja tekitas pisut laineidki, lisaks muidugi mööduvate paatide lained. Juba hakkasin randuma, nähes rannas möllavaid laineid aerutasin hetkeks mere poole tagasi, kuna kahtlesin, kas ma sealt rannast hiljem ilma kayaki ümber pööramiseta ka minema pääsen. Võtsin suure fotoka kaasa, mis ei olnud veekindlalt pakitud ja oleks olnud kahju seda merepõhjast pärast otsima hakata, muidu sealt äraminek oleks olnud kindlasti vahva. Kuna selles kohas oli kohe teiselpool saart oleva lahe vahel maakitsuke, siis otsustasin randuda ja paadi sealt üle lohistada teise lahte, mis oli tuule eest kaitstud.
See rand oli inimasustusele kõige kaugem ja elusasukaid näha ei olnud. Siiski oli seal kunagi mingisugune tegevus toimunud. Olid vanad lagunenud hooned, võimalik, et kunagine kuulus tsunaami oli need minema pühkinud või siis mõni muu torm. Igatahes WC-st oli kunagi olnud ilus vaade, sai mõnusalt kahekesi seal asjatatud ja vaadet nauditud (vaata pilti).


Edasi viis kiire tee mind mööda saare lõuna kallast, kus nägin jälle ühes ilusas liivarannas üksikut hurtsikut, kust kostus isegi kuke kiremist. Lõunakaldast jäi meelde hea taganttuul, mis viis mind kiiresti mööda kivist rannajoont, millel minu tulekust kihas pidevalt elu, kümneid ja kümneid peopesa suuruseid krabisi põgenes minu eest peitu. Enne lahkumist saare juurest maabusin veel korraks läänes-edelas asuvas viimases paradiisirannas, kust leidsin eest mõnuleva vanapaari, kes olid sinna tulnud isetehtud väikese purjekaga. Rääkisin ka paar sõna juttu, soovisin ilusat päeva ja asusin uuesti lahte ületama. Tuul oli keeranud kirdesse, mis tähendas minu jaoks külgtuult. Kursi hoidmisega oli omajagu tööd, nüüd sai vasak kehapool oma koormuse. Lisaks tuulele oli tunda ka mõõna tulekuga tekkinud hoovust, mis liikus tuulega samas suunas, seega loodetud 20-30min lahe ületus kujunes 50 minutiliseks. Enne mõõna tahtsid ka kaatrid vist kiiresti sadamasse jõuda ja nii neid ikka mu nina eest ja selja tagant mööda vooris- pidin pidevalt arvestama ka nende tekitatud lainetega. Peale 5h mõlamist oli amet juba piisavalt selge, et paadimehed mind ümber ei saanud ja asjad jäid kuivaks. Kuurortisse tagasi jõudes öeldi mulle ainult- we are happy that you are back! :)

Natuke kripeldama jäi, et saare sisse ei saanud piiluda, aga see annab põhjuse sinna kunagi tagasi minna!

Võrreldes turisti pakkumistega tänaval, kus saad 50eur eest ketis elevante ja ahve vaatama minna oli see tripp priceless!!!

Friday, January 1, 2016

Jep, aeg kokkuvõtteks!

Nagu näha, siis käesolev aasta oli spordi(ja ka muu) mõttes nii tihe, et ega peale võistlust ei olnudki mahti eelmist kirja panna, kui juba uus tuli peale. Proovin nüüd ühe postiga teha (loodetavasti) lühida kokkuvõtte. Kõigepealt mainin ära, mis oli aasta alguses pandud eesmärgid tähtsuse järjekorras-

1. Xdream sarjas jõuda segatiimides kokkuvõttes 6. kohale- tehtud olime isegi pidevalt medali konkurentsis, hooaja kokkuvõttes 4. koht.

2. Proovida päris triatloni. Vaatamata sellele, et endal veel mnt ratast ei olnud tegin läbi mitu lühikest(Kiili duatlon, Jüri basseini tri, Kõrvemaa mastiku tri), olümpia distantsi(Tartu mill tri) ja poolpika Triathlon Estonia. Eesmärk saavutatud ja märgid maha pandud 5+

3. Extar 48H- aastaid tahtnud seda võistlust proovida, kuid pole olnud erinevatel põhjustel siiani õnnestunud osaleda. Sellel aastal olid kõik vajalikud tingimused selliseks võistluseks täidetud ja tehtud. Esimene seikluspordi Eesti MV medal- 3.koht!















4. Suures plaanid oli eesmärk mahtusi kasvatada, mille tulemusel peaks suurenema füüsiline vastupidavus. Seda teha ilma vigastusteta. Eelmise aastaga võrreldes tõusis füüsiline koormus 28% 250h vs 320h, mis teeb nädalaseks koormuseks treeningperioodil keskmiselt 5,5h vs 7,1h. Füüsilise vormi paranemist võrdlen allpool võistlus per võistlus. Kui sellel hooajal ükski haigus mind õpetama ei tulnud, siis vigastused seda siiski paaril korral tegid. Esimese ülekoormusvigastuse vasakule põlvele sain 48h extarilt, umbes võistluse 28-l tunnil Elva hüppemäel köieronimis ülesandel. Õnneks järgnes sellele paari tunni pärast ühe tunnine uni, kus jalg sai pisut puhata :) Sellest hoolimata tuli järgnevad jooksuetapid läbida valuvaigisti abiga. Peale võistlust andsin kuu aega rahu ja korda ta sai. SEB jooksu poolmaratoniks sept alguses valmistudes andsin suuremat koormust jooksu lihastele ja organism andis kohe achilleuse põletikuga märku, et rahune pisut nüüd maha. Ega valikut ei olnud, rahunesin jälle üheks kuuks. Päris seisma ei jäänud, kuna joosta ei kannatanud, siis sõitsin rattaga iga nädala lõpus ainult maratone. Aga taastus ilusti kuuga ära ja sain tagasi ka rogaini radadele, sellest juba võistluste kirjelduses.

Kokku osalesin 29-l võisltusel

Jaan
1. Vennad ehituse 7 võistlus- Tegin Firmaspordi rahvasportlase tabelisse punktide kogumise eesmärgil kaasa, kergejõustik pole minu mängumaa, samas sain esimest korda elus proovida teivashüpet, tehes isikliku rekordi 2,4m :)
Veeb
2. TM suusamaraton 63km, 4,5h- aastast aastasse paraneb läbimise aeg. 10a. tagasi tegin selles sarjas debüüdi ajaga 7h15min. Seekordne Tartu suusamaraton oli mul viies ja aeg 4h25min. See üritus on ja jääb minu spordikalendrisse niikauaks, kui jalad kannavad.
3. Winter Xdream 38km, 4h- meeldejääv seiklus Kairi ja Taivoga Harku järve jääl, kus punkti ei õnnestunud tugeva tuule tõttu võtta, sest puhus lihtsalt mööda märga jääd meid minema. Sega tiimide seas hea 6. koht.
Märts
4. XT sport talverogain 36km 4h- tiimis Kairi ja Margus Klementsoviga, mina olin seekord lohiseja rollis ja väga raske võistlus minu jaoks, sega 8. koht.
5. Madaliku rogain 36km 4h- Gert Müürsepaga tirisime päris hästi, napils 4. koht, kaotasime liigselt aega üle jõu purde ehitamisega, märjaks saime ikkagi ja esimest korda elus krambid tänu külmale.
Aprill
6. Navaleno 6h rogain 37km, 1,5km tõusu- peale mõnusat XT spordi Hispaania kevadlaagrit tegime debüüdi HoneyPower tiimiga Tarmo ja Kairiga. Esimene välisvõistlus, elamused suurepärased ja sekunditega kaotasime 3ndale kohale.
7. Firmaspordi kevadspartakiaad- lihtsamat sorti meelelahutusalad vahelduseks
8. Xdream 1.etapp Viimsi 41km, 4,5h- kodukamaral HoneyPower esimene võistlus A-rajal. Suurepärane algus hooajale, kui sega tiimide arvestuses saime 4. koha.
Mai
9. Kiili duatlon- treeningvõistlus, kus ilusa ilmaga panin proovile oma Start Sosse mnt ratta :)
10. TM jooksumaraton 23,3km, 1.47- peale kahe päevast 21cc laagrit Otepääl, läksime Tarmoga alistama 1.45 aega. Suutsime ilusti tempot hoida 4.30min/km peal ja graafikus püsida, millegi pärast arvestasime rajapikkusega 23km, distants oli aga tegelikult 23,3km, seega tuli ka aeg pisut pikem 1h47min. Samas isiklik rekord jälle sellelt jooksult.
11. Libahundi jälg 45km, 6h- jälle üks võistlus, kuhu olen tahtnud kaua minna ja nüüd siis lõpuks õnnestus. Ragnari ja Britt Jaaskaga nautisime Nikerjärve(aegviidu) ümbruse metsi. Tulemus suurepärane ja minu esimene poodiumile astumine- 3.koht!

12. Jüri basseini triatlon- treeningvõistlus, sai maitsta triatloni maitset.
Juuni
13. Xdream 2.etapp Tartu 85km, 8h- mitte kõige paremini õnnestunud võistlus, sai ratta rehvi parandatud ja emajõkke rippsillalt rippudes hüpatud!
14. Euroopa Firmaspordi suvemängud- boonusvõistlus eelmise aasta rahvasportlase hea tulemuse eest. Toimus Ricciones, Itaalias, võistlushetkel oli ilm 30 kraadi soe ja staadionil sellise kuumusega joosta ei ole lihtne minu jaoks. Võtsin osa kolmest kergejõustiku alast 5000m, 1500m ja 4x100 sprint. Mõlemas pikemas alas tegin isiklikud rekordid vastavalt 20min44s ja 5min4s. Paimaks palaks oli sprint, kus õnneks teised vahetused peale minu teadsid natuke ka, kuidas jalgu nii lühikesel distantsil liigutada.Ma oma pikamaa stiiliga proovisin siis nii kiiresti põlvi nii kõrgele, kui võimalik tõsta ja vajutasin, kuidas torust tuli, pulk ka õnneks maha ei kukkunud! Tulemuseks 2.koht!
15. Matkasport Extar 48h 340km, 48h- kõige meeldejäävam ja muljeterohkeim üritus 2015 aastal. Loodetavasti saan kunagi ka pikema kokkuvõtte valmis. Eesti esimestelt seiklusspordi meistrivõistlustelt ünnestus saada 3.koht!!!
16. Kõva mehe jooks- üks mõnus jooks kodu lähedal. Ajaparandus eelmise aastaga 1min, vaatamata sellele, et rajal oli takistusi palju rohkem. Nädala aja tagune 48h võistlus oli veel kehas ilusti tunda.
Juuli
17. Tartu Mill triatlon 1,5km ujumist, 40km ratast, 10km jooksu- elu esimene "päris" triatlon. Kift võistlus, millal sa muidu piki emajõge ujuda saad! Tarmole tänud oma uue mnt ratta laenamise eest.
18. RMK maastiku triatlon- järjekordne üks lemmik võistlus, kuhu alati soov uuesti minna. Eelmise aastaga ajas tagasiminek, põhjuseks aeglasem rattarada ja ka kindlasti kehvem rattavorm. Märkimisväärne tõsiasi- esimene rahvaspordi võistlus, kus ühegi naise käest pähe ei saanud :)
19. Firmaspordi suvespartakiaad- tegus nädalavahetus- matus, pulm, lapse sünd ja sinna vahele veel ka sporti. Kes teeb see jõuab! Peale Kendra sünnile kaasaelamist ei mäletagi, mis alasi veel sai tehtud :)
August
20. Xdram 3.etapp öine Pannjärve 100km, 11h- öised Xdreamid on alati kaua oodatud sündmused. Seiklust oli kogu raha eest, tulemust kahjuks väga head ei tulnud, minu jaoks osutus füüsiliselt suhteliselt kergeks võistluseks. Ju siis oli vormi tipp :)
21. Triathlon Estonia pooltriatlon 1,9km ujumist, 90km ratast, 21,1km jooks- minu triatloni hooaja tippsündmus, kus tahtsin nuusutada järgmise aasta Raudmehe distantsi jaoks rada. 1,9, ujumine oli täitsa ok 37min, sääred küll tahtsid natuke krampi minna lõpus. Ratas 90km oli alguses tore, niikaua, kui pidi Ääsmäelt tagasi Saue poole keerama. Üsna tugev vastutuul oli esimestel ringidel talutav, kuid viimasel ringil, pidi ennast tugevalt sundima aero asendisse. Kael ja turi olid ikka väga-väga läbi sundasendi hoidmisest. Ratast tuleb kindlasti järgmise aasta 180km distantsi jaoks kindlasti tugevalt treenida, ajaks 2h52min. Jooksule minnes oli kirjeldamatult kergendav tunne, sai ebamugava ratta otsast lõpuks minema. Mõnus oli joosta. 1.ring, 2.ring, kolmandal juba enam ei olnud jooksmine nii tore tegevus. Neljandal ja viimasel ringil juba tegin ka mõne sammu kõndides, aga lõpp paistis ja lohistasin kuidagi lõpuni ära. Poolmaratoni aeg 1h51min. Koguaeg 5h25min, märk maas ja edasi tähtede poole!

22. TM ruuluisumaraton 42km- elu esimene rullimaraton, ei osanud kuidagi peale minna, vaikselt hakkasin kulgema ja järsku avastasin, et 5km lõpuni. Tegelt hästi kift üritus, ilus ilm ja kõik jutud. Väga kiire võistlus, nii lühikesele võistlusele ei tohiks maratoni nime aga anda, maraton- see tähendab ikka kannatust ja enese ületust vähemalt minu silmis. Aeg 1h41min
Sept
23. Xdream 4.etapp Paldiski 81km, 7h- seiklusspordi viimane võistlus ja tuli pingutada, kuna oli võimalik tõusta sarja koondarvestuses 3ndale positsioonile. Vaatamata sellele, et liikusime esimesed 2h eliitgrupist(meeste tiimidest) isegi vahepeal eespool, tehes lõppkokkuvõttes korraliku võistluse ja edestades ka kahte põhikonkurenti Segaswed ja SASS ning saades etapilt 4. koha, siiski koondarvestuses jäime 4. positsioonile sega tiimide arvestuses. Sellega tegelikult ületasime vähemalt minu hooaja alguses pandud plaani, et võiks esimesel hooajal olla 6 parima seas. Nagu mulle meeldib öelda, 4. kohale ei tulda vaid jäädakse, siis järgmiseks aastaks on kõvasti motivatsiooni parandada selle aasta tulemust, oleme kogemuse võrra targemad ja teame väga hästi, kus me areneda kõige rohkem saame.

24. TM maastikurattamaraton 87km, 3,5h- peale SEB jooksumaratoni ettevalmistusel saadud achilluse põletikust taastumist testisin rattaga jalga. Alustasin väga rahulikult ja ühel hetkel avastasin, et pool juba läbi, enesetunne oli hea ja jalg lubas liigutamist vajutasin juurde ja nii lõpuni välja. Oli tunda, et vigastusest taastumisega oli ka keha välja puhanud ja energiat oli korralikult, mida kulutada. Kokkuvõttes hea aeg sellise sõidu kohta. 3h29min.
25. RMK maastikurattamaraton 40km, 1,5h- nädal peale Tartut oli jalg täitsa hea, vigastust polnud enam üldse tunda ja otsustasin minna ka Kõrvemaad esimest korda sõitma, rahvasportlase tabelisse oli vaja ka punkte saada. Esimese paari km-ga trügisin korralikult massist läbi ja kiire kruusa lõigu peal avastasin, et rattakott on lahti ja varustust pudeneb sh auto võtmed. Pidurid peale ja ots ringi asju korjama. Siis, kui asjad leitud ja kott kuidagi kinni saadud oli ülejäänud mass juba metsa kadunud. Isegi laiba auto oli silmapiirilt kadunud. Gaas põhja ja järgi, singlite peal väga kiiresti massist mööda ei saa, aega kulus palju. Varsti oligi lõpp ja tehtud, tuts ja valmis, nii lühikesed üritused pole minu jaoks, aga vahest on tore teha. Aeg 1h32min. 5min võib julgelt asjade korjamise kaela ajada.
Okt
26. Firmaspordi sügisspartakiaad- erinevad kiired sutsakad, ujumist, sõudeergomeetrit, kergejõustiku.
27. Bike Xdream 73km, 4h- Reigo ja Tammiga käisime loodust nautimas. Planeeringul tegime vale otsuse ja alustasime ringi raskemalt poolt, tänu sellele läks lõpus kiireks ja mitu kerget punkti jäi ajapuudusest võtmata. Raske oli ka kuidagi.
28. Libahundijälg Kunda 6h 38km, 6h- Ragnari ja Brittiga, mõnus ilm hea enesetunne, mõne vea tegime ka. Kokkuvõttes tubli tulemus ja hooaja parim tulemus 2. koht sega tiimide seas!
29. XT sport Bingo rogain 28km, 4h- hooaja lõpetuseks Kairiga show üritus. Lahedad lisaülesanded jne, üllatuseks tirisime ennast veel ka poodiumile- 3. koht!



Kogu maht 319h(3215km) põhisporti + 60h(330km) muud harrastust(snowboard, surf, discgolf, walking, yoga jne)

Millest(sulgudes 2014 aasta)-
ratas MTB 53h, 835km (99h, 1672km)
ratas MNT 25h, 576km
jooks 31h, 327km (46h, 435km)
orienteerumine(sh matkamine)(jooks50%-ratas50%) 128h, 999km (31h, 224km)
suusatamine 18h, 207km (10h, 129km)
rulluisk 11h, 162km
ujumine 32h, 80km (17h, 35km)

Puhkeajal rabas matkamas